Kuidas otsingumootorid töötavad?

Esimene põhitõde, mida te peaksite SEO kohta õppima, on see, et otsingumootorid pole inimesed. See, mis meie jaoks võib olla iseenesest mõistetav, pole seda mitte otsingumootorite ja veebilehtede jaoks. Erinevalt inimestest, kannustab otsingumootorit tegutsema teksti otsiv algoritm. Ehkki tehnoloogia areneb kiiresti ja pidevalt, ei ole otsingumootorid intelligentsed olendid. Nad ei tunne meisterliku disaini ilu ega sümfooniaorkestri helide harmooniat. Otsingumootorid roomavad veebiavarustes, otsides kindla veebilehe koostisosi (peamiselt teksti), et saada aimu selle sisust. See lühike selgitus pole kõige täpsem, sest nagu me järgmisena näeme, on otsingumootoritel palju erinevaid meetodeid otsitulemuste kohaletoimetamiseks – indekseerimine, töötlemine, osatähtsuse kalkuleering ja tulemuste väljutamine.

Esiteks, otsingumootorid indekseerivad võrku, et uurida mis seal leidub. Seda ülesannet täidab jupike tarkvara, mida nimetatakse otsirobotiks (inglise keeles crawler või spider, Google puhu nimetatakse seda Googlebotiks). Need robotid järgivad linke ühelt veebilehelt teisele, indekseerides kõik mida nad tee peal leiavad. Pidades silmas, et lehekülgede arv veebis on suur (üle 20 miljardi), pole sellisel otsirobotil võimalik veebilehte igapäevaselt külastada, et uurida kas seal olevat informatsiooni on muudetud. Mõnikord ei külastata veebilehte pika perioodi vältel, lausa kuu või kaks. Ja tuleb arvestada, et sel ajal ei ole teie SEO jõupingutused rakendusse läinud. Ja kuna seda protsessi kiirendada ei saa, tuleb olla lihtsalt kannatlik.

Mida sa aga saad teha, on vaadata mida selline otsirobot teie veebilehel näeb. Nagu juba mainitud, ei ole nad inimesed ja nad ei näe pilte, Flashi, JavaScripti, salasõnaga kaitstud veebilehti ega katalooge. Seega, kui teil on neid oma veebilehel suures mahus, oleks parem kasutada vastava tarkvara simulaatorit. See näitab millised üksikasjad teie veebilehel on robotile nähtavad. Ja kui nad seda pole, siis ei toimu nende poolt ei indekseerimist ega andmete läbi töötlust. Ühesõnaga, nad jäävad otsingumootoreile nähtamatuks.

Peale seda, kui veebileht on läbi roomatud, on järgmine samm selle sisu indekseerimine. Indekseeritud lehekülg salvestatakse suurde andmebaasi, kust seda hiljem on võimalik kiirelt kätte saada. Sisuliselt on indekseerimisprotsess nende sõnade ja väljendite kindlaks tegemine, mis kõige paremini kindlat veebilehte kirjeldavad ja tollega seostavad. Inimese jaoks pole sellise massiivse infohulga läbitöötlemine võimalik, aga otsingumootorid saavad sellega üldjuhul piisavalt hästi hakkama. Vahel nad küll pole võimelised veebilehe tähendust õigesti mõistma, aga kui te ise sellele kaasa aitate, võimaldate otsingumootoril oma veebilehte klassifitseerida korrektselt ja võimaldate endil jällegi otsitulemustes tõusta.

Kui otsingumootorisse sisestatakse päring, hakkab süsteem seda läbi töötlema. See tähendab, et andmebaasis toimub otsingusõna võrdlemine indekseeritud veebilehtedega. Kuna on tõenäoline, et rohkem kui üks veebileht (tegelikult on tegu miljonite veebilehtedega) sisaldab otsingusõna, siis hakkab algoritm kalkuleerima iga indekseeritud lehe osatähtsust seoses otsitava sõnaga.

On mitmeid algoritme, mis arvutavad osatähtsust. Igal sellisel algoritmil on on palju erineva ja suhtelise osakaaluga tüüpfaktoreid, nagu märksõna tihedus, lingid või metatagid. See ongi põhjus, miks erinevad otsingumootorid annavad erinevaid tulemusi. Veelgi enam, on teada tuntud fakt, et kõik suuremad otsingumootorid muudavad perioodiliselt oma algoritme ja kui te tahate püsida otsingutulemuste tipus, peate te oma veebilehte pidevalt kohandama vastavalt viimastele muudatustele. See on ka üks põhjus (teine on teie konkurendid), miks pühendada jõupingutusi SEO jaoks pideva protsessina.

Viimane samm otsingumootorite töös on tulemuste väljundamine. Põhimõtteliselt ei ole tegu millegi muuga, kui info kuvamisega teie brauseri aknasse. St lõputu hulk veebilehti sorteeritakse ja järjestatakse osatähtsuse järjekorras, kasutajale mugavas vormis.